EST | ENG | RUS
 
 








Külastuskeskuse rajamine

 

Võrtsjärve külastuskeskuse rajamine Jõesuu puhkealale Vaibla külla

2009 aastal valmis Võrtsjärve Sihtasutuse tellimusel ja Jõesuu detailplaneeringu alusel puhkealale struktuurifondide toel peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud ja arhitekt Rene Valneri poolt projekteeritud hoone - Võrtsjärve  külastuskeskus. Hoone on ehitatud endise Võisiku mõisa kõrtsi asukohale. Külastuskeskuse ehitamisega vundamendist siseviimistluseni tegeles kohalik ehitusettevõte Almar OÜ. Ehitustegevus kestis järjest kümme kuud, 2008 aasta septembrist 2009 aasta juunini. Kõige enam segas tööde teostamist novembri lõpus möllanud lumetorm, mille tõttu jäid mõneks ajaks seisma hoone välitööd. Samuti tegi ehitamise keeruliseks erakordselt soe jaanuar ja kõrgele tõusnud järvevesi, mis lõikas ära ainsa sissesõidutee. Külastuskeskuse hoone jaguneb kaheks pooleteisekorruseliseks hooneks – pea- ja abihooneks, mis on omavahel ühendatud esimese korruse lae kõrguselt 1,1 m pikkuse vahekatusega. Mõlemad hooned on liimpuittaladest puitkarkassehitised   betoontaldmikuga Fibo vundamendiplokist lintvundamendil. Hoonete katuseharja kõrguseks on 8,45 m ja ehitusaluseks brutopinnaks 143,9 m². Peahoone esimesel korrusel asuvad avalikkusele suunatud ruumid – vastuvõturuum, wc, duširuum ja köök nõupidamisruum. Katusealuses on Võrtsjärve tutvustav ekspositsioonisaal ja konverentsiruum. Abihoone on soojustamata ning kasutusel peamiselt panipaigana küttepuude, terrassimööbli  jms hoidmiseks.

Peahoone esimese korruse põrandakonstruktsioon on 400 mm sügavuselt soojustatud Fibo kergkruusaga, vundamendi välisperimeeter on soojustatud 50 mm EPS soojustusplaadiga ja sokliosa on viimistletud raudoksiidi sisaldava soklikrohviga. Välisseinte soojustusena on kasutatud väga hoolikalt valitud ühtlase tihedusega 350 mm paksuseid põhupakke. Põhupakid on väljastpoolt tuuletõkke eesmärgil ja seestpoolt aurutõkke eesmärgil kaetud 20  mm paksuse savikrohviga. Hoone välisviimistlusena on kasutatud erinevatel seintel vaheldumisi RPL profiiliga vertikaalset saepinnaselist lauda ja kolmekordse katvusega kuuselaastu, mis on kaetud kuivale pinnale kahes kihis kantava linaõliga. Katuslae kandetandriks on ogaplaatfermid ja kattematerjaliks on kasutatud linaõliga viimistletud kolmekordset kuuselaastu. Helikindluse tagamiseks on hoone vahelaed vooderdatud savi ja põhu seguga ning vaheseintesse on paigaldatud  50 – 95 mm paksused roomatid. Kuivade ruumide põrandakatteks on kasutatud HLL profiiliga lakitud kuuselauda. Hoone pikitelje suunaliste välisseinte siseviimistluseks on kasutatud RPL profiiliga vertikaalset laudist, mis on viimistletud helerohelise värviga ning risttelje suunaliste välisseinte sisepinnad on kaetud 20 mm paksuse savikrohviga.  Märgade ruumide põrandakatteks ning seinade viimistlemiseks on kasutatud põletatud savist karestatud keraamilist plaati, mille alla on niiskuskindluse tagamiseks paigaldatud veekindel vineer. Ruumide laed on hoone risttelje suunalisest RPL profiiliga laudisest, mis on viimistletud valge värviga. Küttekoldena ehitati kamin mis paikneb esimese korruse  nõupidamisruumis ja lisaküttena paigaldati kaks elektril töötavat õhksoojuspumpa. Peagi selgus, et õhksoojuspumpade kasutegur on väike - elektrit kulub palju ja sooja on vähe ning aastal 2011 paigaldati maaküttesüsteem, mille kasutamine on väga mugav ja samas ka säästlik. Märg ja savine pinnas kollektori tarvis tõstab kasutegurit veelgi.  Hoone joogivesi saadakse tsentraalsest puurkaevust. Kanalisatsioon on isevoolne, juhitakse väliskanalisatsioonitrassi, septikusse ning seejärel reoveepuhastisse. Hoone eeldatavaks elueaks on 50 aastat. Ehitis oli 2009.aaastal Eesti parima puitehitise kümne nominendi seas, kuid võitu siiski ei tulnud.

Praegu võetakse Võrtsjärve külastuskeskuses igal aastal vastu enam kui 10 000 külastajat, kelle hulgas nii sise- kui välisturistid, kooliõpilased, töökollektiivid ja sõpruskonnad. Peamiselt tuntakse huvi Võrtsjärve piirkonna turismivõimaluste vastu, tullakse Jõesuu puhkealale vaba aega veetma, külastatakse linnuvaatlustorni, sõidetakse järvel kalepurjekaga, hoones peetakse seminare ja koosolekuid, avatud on turismiinfopunkt. Tulevikuplaanis on katusealuses ekspositsiooniruumis plaanis külastajatele tutvustada Võrtsjärve piirkonna enam levinud linde.

Arvestades seda, et peamiseks külastamise ajaks on seni olnud suvehooaeg maist septembrini, võib öelda, et  hoone tegevustega täitmisel ka madalhooajal on võimalik külastajate arvu kindlasti mitmekordistada.


Külastuskeskuse ehitamise fotod.