EST | ENG | RUS
 
 
Võrtsjärve teated
 

Doktoritöö määratleb Võrtsjärve rolli globaalses süsinikuringes

31.10.12
Reedel, 26. oktoobril kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Alo Laasi väitekiri „Järvede produktiivsuse ja toitainete peetuse sesoonsus, aastatevahelised erinevused ning sõltuvus järvede morfomeetriast” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.

Alo Laasi sõnul pole hoolimata siseveekogude rohkusest parasvöötmes meil senini selget ülevaadet nende veekogude rollist globaalses süsinikubilansis. ”Elusorganismide elutegevuse käigus toodetav süsihappegaas vabaneb meid ümbritsevasse keskkonda, kusjuures magevetes hingamisel vabaneva CO2 kogus omab olulist rolli globaalses süsinikuringes,” ütles Laas. ”Tänu mageveekogudes toimuvale fotosünteesile tarbitakse esmatootjate (primaarprodutsentide) poolt ära rohkem kui pool kogu maismaal toodetavast süsihappegaasist, mis vastasel juhul jõuaks meid ümbritsevasse keskkonda.”

Veekogudes toimuva primaarproduktsiooni ja hingamise alusel saab järved jagada kahte erinevasse ainevahetuse tüüpi: CO2 tootvateks (heterotroofseteks) ja CO2 talletavateks (autotroofseteks). Globaalses kontekstis võib ka väike nihe nii primaarproduktsiooni kui hingamise tasakaalus, põhjustatuna näiteks orgaanilise aine või toiteainete (näiteks fosforiühendite) sissevoolu muutustest, muuta järve kui terviku ainevahetuse tüüpi.

”Oma varasematele uurimustele ja teadmistele tuginedes oletasime, et Võrtsjärv võib vahetada oma metabolismi tüüpi jää tuleku ja minekuga,” selgitas doktorant. ”Jää- ja lumekatte all väheneb oluliselt vette jõudev valguse hulk, mis on üks kõige olulisem mõjur fotosünteesi käivitamisel ja läbiviimisel.” Valguse ööpäevane ja aastaajaline muutlikkus ongi üheks peamiseks põhjuseks veekogude metabolismitüübi kujundamisel. Muutused erinevate tegurite osas, mis mõjutavad primaarproduktsiooni või hingamisprotsesse, võivad toimuda ajaliselt üsna kiiresti (tundide ja päevade jooksul), mistõttu oli neid seni kord kuus toimunud vaatluste abil väga raske jälgida.

Doktoritöö määratleb Võrtsjärve kui suure ja madala eutroofse parasvöötme järve metabolismitüübi ja rolli nii regionaalses kui globaalses süsinikuringes; koondab Võrtsjärve primaarproduktsiooni  pikaajalised muutused ning täidab vastavas andmestikus olevad lüngad  modelleerimise abil. Lisaks annab töö ülevaate Võrtsjärve sisse- ja väljavoolude süsinikuühendite ja toiteainete hulkadest ning hindab fosfori kinnipidamist 54 erinevas maailma järves. Töö tulemusena selgus, et Võrtsjärve metabolismitüüp muutub kaks korda aastas: autotroofne periood algab varakevadel kohe pärast jääminekut ning kestab kuni augusti keskpaiga või septembrini, seejärel muutub järv kuni varakevadeni heterotroofseks. „Võrtsjärve koguproduktsioon on hingamisega ligikaudu võrdne või ületab seda vaid veidi, mistõttu järv ei toimi olulise süsihappegaasi emiteerijana.“ Samuti võib uuringute tulemusena oletada, et kliima soojenemisel võib Võrtsjärve metabolismitüüp nihkuda heterotroofsuse suunas (kuna temperatuuri tõus intensiivistab hingamist rohkem kui fotosünteesi).

Võrtsjärve on regulaarseire raames uuritud juba aastast 1911. Primaarproduktsiooni mõõtmistega tehti algust 1982. aastal, kuid kogutud andmeridades esineb kahjuks puudujääke. 2008. aastal alustati süsinikubilansi koostamiseks vajalikke uuringuid ka Võrtsjärve suuremates sissevooludes ning väljavoolus. Tänu Euroopa Liidu toetusfondidele ja riiklikult sihtfinantseeritavale teadusteemale soetati 2009. ja 2010. aastal mitmeid uurimisplatvorme ning ka järvepoi, millede abil said Võrtsjärvel alguse pidevmõõtmised.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Veski tn 4 seminariruumis. Doktoritöö juhendaja on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi uurija-professor dr Tiina Nõges ja oponent dr Kurt Pettersson (Erken Laboratory, Departement of Ecology and Genetics, EBC, Uppsala University).