EST | ENG | RUS
 
 
Võrtsjärve teated
 

Eestis alustatakse angerjate ulatusliku märgistamisega

04.03.14

Angerja keemilise märgistamisega saadud informatsioon (kasvukiirus, ränded, varude hinnang jne.) on üks põhiline meetod angerjavarude teaduspõhiseks haldamiseks. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008), tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi, sh veekogudest, kuhu neid on asustatud.  Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat. Keemilist märgistamist, mille põhjal oleks eristatavad kõik asustatud isendid looduslikult meie vetesse jõudnutest, on soovitanud ka EIFAAC/ICES angerja  töögrupp (2011).

Projekti, mida rahastab Euroopa kalandusfond, peaeesmärk on märgistada keemiliselt kõik meie järvedesse 2014. aastal asustatavad ettekasvatatud angerjad. Käesoleva aasta kevadel on tõenäoline märgistada ka kõik väikejärvedesse asustatavad klaasangerjad. Võrtsjärve asustatavate klaasangerjate märgistamine jääb 2015. aasta kevadesse.

Selleks, et märgistamise protseduur toimuks tulemuslikult ja kadudeta, peavad sellele eelnema põhjalikud katsed erinevate kemikaalidega. Angerjate massmärgistamisel on kasutatud mitmeid erinevaid keemilisi aineid, enamasti alizariini või strontsiumkloriidi. Selleks vannitatakse kalu enne järve asustamist tavaliselt 24 tundi. Aine ladestub luudes, mistõttu on vastav märgis hiljem tuvastatav angerja kuulmekivilt ehk otoliidilt.

Keemiline märgistamine ei mõjuta angerja kasvu ega söödavust. Angerjate keemilise massmärgistamisega on tegelenud juba mitmendat aastat Rootsi ja Soome.

Projektist lähtuvaid pikaajalisi andmeid saame hakata koguma ja konkreetseid tulemusi saama umbes 5 – 6 aasta pärast, mil esimesed ettekasvatatud angerjad püükidesse jõuavad. Edasi on võimalik seire käigus koguda angerja otoliite ja saada teisi andmeid veel kümnekonnal järgneval aastal.

Projekti elluviimisel loodame meeldivale koostööle MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna, kõigi kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjatega.

 

Maidu Silm, Ain Järvalt

Eesti Maaülikooli angerjauurijad