EST | ENG | RUS
 
 
Võrtsjärve teated
 

Järvede eest seisjad kogunesid konverentsile Mehhikos

02.04.10
Järvede eest seisjad kogunesid konverentsile Mehhikos
Mehhiko jättis hinge kurva tunde
Hiljuti Mehhikost järvede partnerlusühingu Living Lakes konverentsilt naasnud Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee tõdes reisimuljeid jagades, et Eesti loodus on seal nähtu kõrval väga heas olukorras.
Liisi Seil
liisi.seil@sakalakirjastus.ee

Jaanika Kaljuvee jõudis Mehhikost Chapala järve ääres koju möödunud laupäeval. Ta osales järvede partnerlusühingu Living Lakes XIII konverentsil, mille osalejad olid muu hulgas tunnistajaks ka riigiametnike ja keskkonnaaktivistide erimeelsustele.

Jaanika Kaljuvee, kui kaua Mehhikos viibisite?
Konverents kestis ametlikult 20.-25. märtsini, kuid meie jõudsime sinna juba 17. märtsi õhtul.
Läksime varem seetõttu, et enne konverentsi korraldati kõikidele Living Lakes'i liikmesorganisatsioonidele arutelude ja töötubadega üritus, mis kestis kaks päeva. Seal andsid kõik teada sellest, mida nad vahepeal on teinud ja mida edaspidi plaanivad. Kõik liikmed said võimaluse rääkida, kuulata, üksteisega tutvuda ning ühisprojektide teemal mõtteid vahetada.

Kes Eestit sellel konverentsil esindasid?
Lisaks minule sõitis sinna Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre. Võimaluse osalemiseks sai ka hüdroloog ja Tartu ülikooli loodusgeograafia lektor Arvo Järvet.
Kokku oli välisriikidest konverentsile tulnud 50 esindajat. Koos kohalikega oli meid umbes 200.

Kas Peipsi ja Võrtsjärv kuuluvad sellesse ühingusse endiselt kaksikliikmena?
Kui me 2003. aastal Living Lakes'i liikmeks astusime, kehtis tingimus, et igast riigist võib ühingusse võtta ainult ühe järve. Seepärast pandigi meile tookord kaksikliikme staatus - oleme ju Emajõega ühendatud.
Seekordsel konverentsil aga otsustati, et sääraseid nõudeid järvede arvu osas enam ei kehtestata. Kui ühest riigist soovib ühingusse kuuluda mitu järve, siis seda ka võimaldatakse. Seepärast jätkavad ka Peipsi ja Võrtsjärv nüüd eraldi liikmetena.

Millel oli tänavuse konverentsi rõhuasetus?
Konverentsi teema oli «Lake Management – Challenges in a Changing World», mis tõlkes tähendab järvede majandamist ja väljakutseid muutuvas maailmas.
Ürituse käigus korraldati palju töötubasid, kus arutleti erinevatel teemadel – aset leidsid näiteks vee kvaliteedi ja kvantiteedi ning turismi, fauna ja flora, põllumajanduse ja kalanduse töörühmad. Samuti arutleti selle üle, kuidas tööstus ja linnastumine mõjutavad järvede majandamist.

Kas eestlased tegid ka mõne ettekande?
Jah, ka meil oli võimalus sõna võtta. Mina tegin ettekande temaatilisel ümarlaual, kus räägiti sellest, kuidas majandamine mõjutab turismi. Kirjeldasin seda, kuidas Võrtsjärve ääres on koostöö erinevate sektorite vahel arenenud. Võtsin selle aluseks oma eelmisel aastal tehtud bakalaureusetöö.
Ettekanne võeti hästi vastu, eriti huvitasid osalejaid minu näited kohalikust koostööst. Tõstsin ühe viimase aja tegemisena esile selle, et meil on tekkinud e-pood, kus kohalikud käsitöölised saavad oma kaupa paremini turustada. See mõte tekkis Võrtsjärve sihtasutuse soovist leida oma piirkonnale sobilikke suveniire, mida saaks meie külastuskeskuses müüa. Mõtte arendusena on praeguseks loodud äriühing, mis avas möödunud aasta lõpul kohalikke tooteid pakkuva internetipoe. Selle aadress on
www.estcraft.com.

Mis teile endale sel konverentsil kõrva jäi?
Arengumaades käies mõjub alati masendavalt see, mida tehakse kohaliku
keskkonnaga. Ka Mehhikos lokkab korruptsioon ning neid, kes tahavad keskkonna heaks midagi ära teha, ähvardab maffia.

Meid viidi näiteks vaatama seda, mis on saanud ühes tööstusrajoonis voolavast Santiago jõest. Jutt käib El Salto külast. Seda ei olnud enam ollagi, sest kogu tööstuse reovesi läheb juba aastaid jõkke. Vee asemel oli seal valge vaht.

Jõe kallastel surevad aga inimesed vähki ja kel vähegi võimalik on, kolivad ära. Ka kalad, mis sellest veest püütakse, on ju reostunud.
Vähesed allesjäänud elanikud on küll püüdnud keskkonna parandamiseks midagi ette võtta, kuid kuna poliitikud on täiesti ära ostetud, pole see õnnestunud. Kohalikku keskkonnakaitsjat on isegi ähvardatud, et kui ta järgi ei jäta, siis tema ja ta pere tapetakse.

Konverentsil esines meile lõpuks ka kõnealuse Jalisco osariigi esindaja, kes rääkis, kui palju riik on sealse keskkonna heaks teinud ning väitis, et vee kvaliteedi näitajad on väga head. See kõik oli täielik vale.

Sel ajal, kui ametnik rääkis, tõusid kohalikud protesti märgiks püsti ja seisid tema poole seljaga, demonstreerides avalikult oma arvamust. Global Nature Fondi esimees Marion Hammerl käis ettekande ajal ka osavõtjate hulgas ringi ja palus neil mitte plaksutada. Seega valitses pärast kõne lõppu saalis vaikus.

Chapala järve esindav organisatsioon Amigos de Lagos tegi konverentsi ajal valitsusele ka järjekordse pöördumise, mille kirjutasid alla kõik Living Lakes'i liikmed. Aga olukord on seal siiski suhteliselt lootusetu. Muidugi tahaks neid elanikke kuidagi aidata, kuid kui riik on sellises olukorras, on seda väga raske teha.

Kas sellega võrreldes tunduvad Eesti probleemid nüüd väikesed?
Jah, kodus olen juba kõigile rääkinud, et Eesti võib olla küll väike ja majanduskriisis, aga meil läheb ikka väga hästi, võrreldes sellega, kuidas elab enamik maailma inimesi. Nii et tegelikult oleme väga õnnelikud.

Millist kasu sellest käigust saite?
Leidsime konverentsilt mitu partnerit, kes olid huvitatud meiega edaspidisest koostööst.
Hakkame koos hiinlastega ette valmistama koostööprojekti, mis puudutab peamiselt töötubasid, seminare ja järvede teemalise info vahetamist.
Inglismaa Lake District piirkond kutsus meid koostööle Leonardo projektis, mis toetab õppimist. Et näiteks kui meie piirkonnast tahab keegi minna Inglismaale või mõnda teise partnerriiki kasulikke teadmisi omandama, saab ta seda kõnealuse projekti käigus teha.
Arutamisel on ka üks suurem Life-projekt, mis puudutab elupaikade taastamist. Lisaks mainitule annab aga konverentsidel käimine maailmale teada, et oleme olemas. Ennast on võimalik tutvustada ettekannete abil, aga nende päevade jooksul saab osalejatega ka isiklikult rääkida ja küsida, kuidas neil mõni asi lahendatud on.

Kes teie sõitu rahastas?
Minu konverentsil käimist rahastas Euroopa kalandusfond. Ka varasemate
konverentside puhul ei ole Eesti maksumaksjad minu sõitude eest maksnud, ikka oleme püüdnud mingi projekti või fondi kaudu selleks raha muretseda.

Mis on lähemad tegevused, mida Võrtsjärve piirkonnas sel kevadel ette võtate?
Just saatsime oma andmed Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatavale võistlusele «Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism», millele kandideerimine lõppes teisipäeval.
Ootame ka projektide rahastamise vastuseid PRIA-st, meil on seal kolm taotlust. Üks on Võrtsjärve ühenduse turundusprojekt, teine kalandusfondi esitatud koolitusprojekt. Kolmas taotlus puudutab Jõesuu puhkeala arendamist - meil on seal veel palju asju puudu, alates kanuudest, jalgrattahoidjatest, lipuvarrastest.

ÜHING
Võrtsjärv ja Peipsi kuuluvad ühingusse Living Lakes 2003. aastast.
* Partnerlusühingu Living Lakes ülesanne on aidata kaasa rahvusvahelisele koostööle organisatsioonide vahel, kes viivad ellu järvedele, elusloodusele ja inimestele kasu toovaid projekte.
* Ühingu liikmeks on praegu 68 järve kogu maailmast.
Allikas: «Sakala»